Nagu lubatud jõuame hommikul kell 8 Dezfuli. Vahepeal on üks kohalikest bussikaaslastest organiseerinud meile transpordi hotellini. Lõpp-peatuses tervitab meid tema isa ja me saame suuremate sekeldusteta hotellini. Iraanis on praegugi kasutusel meil nõukogde ajast meelde jäänud WC-d. See tänedab, et asjade ajamine toimub kükitades. Kuna euroopas on teised tavad, siis otsustatakse ka meile selles küsimuses vastu tulla. WC põranal asuva augu kohale tekitatakse metallist raam mida kaunistab raamile asetatud prill-laud.
Tagasi hotelli jõuame peale lõunat. Siis väike puhkus ja linnaga tutvuma. Kuna linn oli meile võõravõitu ja hotellist kaasaantud kaart sisaldas meile arusaamatuid kriksadille, otsustasime teed kesklinna küsida kohalikelt. Meeletu palavuse tõttu, mis sel kellaajal siin valitses, polnud tänaval näha ühtegi hingelist. Peatasime kinni meist möödunud mootorratta ja küsisime juhatust. Meile antigi õige suund kätte ja hakksime minema. Mingil tänavaristil tekkis segadus õige teeotsa leidmisega ja kui valisime omaarust selle õige ilmus seesama mootorrattur nagu nõiaväel välja ja juhatas meid jälle õigele teele. Ta sõitis meil pidevalt järel ja hoolitses selle eest et me ära ei eksiks. Dezfuli linnas endas midagi suurt vaatamisväärset pole. Ainult vana sild, mida naljahambad peavad vanimaks kasutuselolevaks sillaks. Paraku on seda silda aegade jooksul niipalju ümber ehitatud, et tema algupärandist pole enam midagi järel. Teine suurem vaatamist väärt objekt on vana bazaar, mis hävitati pea täielikult Iraani-Iraagi sõja käigus. Dezfuli linn sai selles sõjas Iraani linnadest kõige rohkem kannatada. Ajaloost on teada kummaline fakt, et sõda jäi viiki. Mõlemad pooled kuulutasid end üheaegselt võitjaks.
Õhtul peetakse meie hotellis pulmapidu. Isegi kolmapäevane päev e. kesknädal ei saa takistuseks, et üks korralik kräu maha pidada. Kõlab küll uskumatult, et ilma alkoholita on samuti võimalik tuju üleval hoida ja hea peomeeleolu luua. Kohalikke murjameid saalib edasi-tagasi ja igat masti hotelli ametnikud käivad uurimas, kas meil ikka kõik korras on. Üks väiksemat sorti ülemus käib meie juures uhkustamas oma uue mobiiltelefoniga. „ I have new Samsung Galaxy 3“ teatab ta meile oma lapseliku rõõmuga. „ Õnnelikud inimesed „ mõtlen ma endamisi......
No comments:
Post a Comment