Wednesday, October 17, 2012

8. oktoober - Qazvin


Veidi enne keskööd jõudsime Qazvini. Ehsani poolt määratud järelvaataja aitas meil takso saada ja koos sõitsime linna.
Qazvini suurimaks huviobjektiks on bazaar, mille kallal hetkel restauraatorid nokitsevad. Vaadates nende töötempot ja rohkeid teepause, võib seda tõemeeli nokitsemiseks nimetada. Kuum ilm ja ajalooline objekt ei lase neil tööd mehemoodi teha. Ehitusobjekti eemalt uudistades, ei aeta meid ära, vaid kutsutakse hoopis edasi. Lahkesti näidatakse kohti, kuhu me omapead poleks julenud minnagi. Võime tõdeda, et tööd jätkub siin pikemaks ajaks. Vaatamata taastamistöödele käib kauplemine bazaari teises osas täie hoo ja jõuga. Kõik söödav, mida siin pakutakse on tõeliselt värske. Ja mis peamine – meie jaoks megaodav. Riigile kuulutatud majandusblokaadi tõttu on $ ja € nind kõrge. Ühe € eest saab mustal turul niipalju Riaale, mis teeb hetkel Iraanis oleku väga odavaks.
Puu ja –köögiviljade bazaar on omaette vaatamisväärsus. Kõik need lõhnad ja kogu vaatepilt teeb mind põhjamaalast tõeliselt kadedaks. Olgugi, et hinnad on kaubeldavad pole meil selleks põhjust. Iraanlase lahkuse juures ei pea ka kõike ostma. Ühes kohas möödusime suurest pähklite müügikohast. Uudistasime natuke ja kohe pisteti ilma suuremate kommentaarideta lahtikooritud viljad pihku. Ütlemine Welcome to Iran“ käis ka kauba peale.
Viisaka inimesena palusime neid rikkalikke kaubalette ka pildistada. Loomulikult oldi sellega nõus ja vastutasuks selle eest ulatati meile ühest kohast õunu teisest  jälle muid vilju. Me läksime bazaarile, et osta natuke õunu ja virsikuid, kuid tagasi tulles leidsime oma kotist granaatõunu, kurke, tomateid, pähkleid, pirne ja igasugu tsitruselisi. Neid viimaseid oli niipalju, et nende täpse nimetamisega jään ma siinjuures hätta. Kohalik bazaar pakub kõike, mida maitsvaks sõõmaajaks vaja on. Alates eelpool nimetatud puu- ja köögiviljadele ka erinevaid maitserohelisi ja –aineid. Loodusandidele järgneb lihaturg, kus igasugused loomarümbad ripuvad. Väljaarvatud sea- ja küülikuliha. Islamiusk ei luba seda süüa. Ühel hetkel möödub käru, mis on täis kuhjatud mingi sõralise jalgu. Hetk hiljem sõidab auto, mille lastiks on vaibad. Turu servas seisab õnnetu elus lammas, kes arvatavasti oma maist lõppu ootab.
Kohalikus turismiinfos jagati meile informatsiooni linna ja selle vaatamisväärsuste kohta. Kahjuks oli ametniku inglise keele oskus väga kehv, kuid käte ja jalgade abiga sai kõik selgeks. Siit võtsime ka endale reisi homseks Alamuti oru külastamiseks. Turismiinfot külastades oli mul kaasas pähklikott mille ma sinna unustasin. Neid oli seal ainult peotäis. Järgmisel päeval tõi autojuht mulle selle tagasi.
Õhtul kohtasime üht kohalikku, kellega me pikema jutu peale saame. Mehe kinnisidee on saada siit riigist ära. Ta uuris Eesti kohta ja jättis oma kontaktandmed, et me talle oma kodumaalt naise otsiksime. Soovitavav väljavalitu pidi olema pikkade jalgadega blondiin.  

No comments:

Post a Comment