Ardabil on totaalselt erinev linn seninähtud Iraanist. Siin piirkonnas on ülekaalus juba aseri ja türgi keelt rääkivad inimesed. Linn ise midagi erilist ei paku, vaid on lihtsalt meile edasiliikumise vahpeatuseks. Ainuke elamus mida siit saada võib on SPA mõnud Iraani moodi, mida ka Margus ilma pikemalt mõtlemata kasutab. Tegemist on looduslike kuumaveeallikatega, mis tulevad maa peale ühes külas u 30 km eemal Ardabili linnast ja mille mõnusid kohalikud väga usinalt kasutavad.
Sinna sõitmiseks on vaja minna jällegi bussijaama. Suuna õigsuse kontrollimiseks küsime kinnitust ühelt taksojuhilt. See, aga laiutab käsi ja pakub oma küüti. Ühel juhuslikul möödujal, kes kuuleb meie probleemist, töötab pea kiiremini. Hirmsa kisa ja käeviibutuste saatel peatab ta tänaval mööduva minibussi ja me saame ilma pikemate sekeldusteta bussile. Tagasitulek on samuti kummaline, sest otsustasin kasutada sama taktikat. Meil polnud õrna aimu, kus see bussijaam asub ja nüüd olin mina see, kes käte ja hääle abil mööduva bussi kinni pidas. Paraku polnud see küll liinibuss, kuid peale võeti meid ikka ja tagatipkuks toodi täpselt sinna kuhu meil vaja oli.
Õhtul võtsime suuna Tabrizi poole.
No comments:
Post a Comment