Sunday, October 21, 2012

20 - 21 Oktoober Istanbul - Riia - Tallinn



„Pegasus“ toob meid 1.30ga õnnelikult Istanbuli tagasi. Selle lennufirma eripäraks on see, et ta kohtleb oma kõiki reisijaid võrdselt. Economy klassi reisijad ei pea kannatama äriklassi reisijatele tehtavate soodustuste ja privileegide arvelt. Samuti on salongides olemas ekraanid, mis näitavad lennu staatust ja muid tehnilisi näitajaid. Need pisiasjad muudavad niigi igava lendamise huvitavamaks. Seda isegi lühilendudel.
Maandume kella 17 paiku Istanbuli Aasia poolsel lennuväljal.
ja meil on vaja saada Istanbuli Euroopa poolele. Üle Bosporuse väina on ainult 1 liikluseks avatud sild. See on pudelikael, millest läheb läbi kaht mandrit ühendav liiklusvoog. Kogu seda ettevõtmist raskendab veel reedene tipptund.  Kulub oma 2 tundi, et jõuda soovitud sihtpunktini.
Istanbul on tõeline rahvaste paabel. Turiste voolab siia kokku kõiksugu maailma paigust. Pole kohta astuda ega istuda.  Hinnatase võrreldes 3 aasta taguse ajaga, mil ma siin viimati olin on teinud peadpööritava tõusu. Kaubndus- ja teenindussfääris on sellsed hinnad, et matavad esmapilgul hinge. Võimalik, et oleme ära hellitatud ka Iraani hindadega.
Bazaarist on paraku ainult alles jäänud nimi.  Tänu turismile on linn arenenud jõudsalt. Kõikjale kerkivad uusehitised ja rajamisel on isegi metroo.
Liikluskultuur on segu Iraanist ja Euroopast. Rohkem paistab silma üksteisele „ärategemist“. Samuti on keelavaid silte rohkem, kui Iraanis. No photos, no smoking, no crossing.......
Vägisi tuleb pähe küsimus, kus see vaba maailm siis asub??
Kas seal, kus on keelatud oma mõtete avaldamine ja lubatud kõik lihtne ja inimlik. Või hoopis seal, kus on demokraatia, kuid isegi kõik lihtsad tegevused on rangelt seadustatud ja inimese tegemisi reguleeritakse keeldudega. Üks sarnane joon jookseb läbi mõlemalt poolt leerist. Liialt vaba inimene on ohtlik nii demokraatiale, kui diktatuurile.
Iraan on tõeliselt tore koht reisimiseks. Iga ränduri meeldivaks kohalolekuks on loodud kõik tingimused. Loomulikult pole need uhked hotellid, luksuslikud spaad või hoopis midagi kolmandat. Rõõm sinu kui külalise üle, meeletu abivalmidus ja avatud süda muudavad selle tohutult suure maa nii lähedaseks, kui veel vähegi olla saab. Reisimiseks on see koht väga turvaline.
Istun siin kolme maailma ristumiskohas. Minust vasakule jääb maailm, kus hetkel on aastaarvudeks 1391. Inimesed kes seal elavad ei kujuta endast mingit ohtu. Neid võib julgelt nimetada sõpradeks. Mul on kahju sellest, kui demokraatia ja vabadus ükskord nendeni jõuab. Enamusele pole see nii magus, kui raudse eesriide tagant paistab. Pettumuse viljad on väga kibedad.
Minust paremale jääb maailm, mis suurt ei erine esimesest. Ainult aastaarv on teine ja inimestel vähe rohkem vabadust.
Kaastunne, sõbralikkus ja siirus on siin maailmas üha haruldasemaks muutumas.
Kolmas ja see kõige väiksem maailm on minu sees. Ka siin on omad vastuolud ja vahel puudub isegi tasakaal. Kohati on ta väga rahutu. Ta tahab ennast võrrelda teistega ja omandada uusi oskusi, et olla veel parem kui enne. Seiklused ja emotsioonid on need, mis teevad hinge sees rõõmsaks. Kui ma hakkan sellest puudust tundma võtan oma sõbra, seljakoti ja me läheme jälle, et midagi uut kogeda.
Aitäh Margus, et sa minuga kaasa tulid, toeks olid ja kogu seda rõõmu minuga jagasid.   


Ps. Turbulents lennu ajal polegi nii jube kui algul tundub. 

No comments:

Post a Comment